Mida laulu- ja liikumistund tähendab
Laulu- ja liikumistund on lastele mõeldud muusikaline tegevus, kus laulmine, rütmi tajumine, kuulamine ja liikumine võivad olla seotud üheks tervikuks. Tunni eesmärk ei pea piirduma laulude õppimisega: laps võib muusikale vastata hääle, keha või lihtsa tegevusega ning osaleda endale sobival viisil. Nimetus kirjeldab laia õppevormi, mitte ühesuguse ülesehituse või kindla meetodiga tundi, mistõttu võivad kaks sama nimega huviringi erineda nii tegevuste valiku kui ka tunni rütmi poolest. Täpne sisu sõltub õpetajast ja õppeprogrammist: üks programm võib keskenduda eakohastele muusikategevustele, teine siduda muusika liikumisega sagedamini või kasutada kindlat õppemeetodit; ka sama õpetaja võib muuta tegevusi laste vanuse ja rühma järgi. Laulu- ja liikumistunnid lastele võivad seega olla mängulise muusikaõppe vorm, kuid tunni nimetus üksi ei ütle, milliseid tegevusi laps seal teeb ega kui palju ta ise kaasa lööb. Muusikaõppe teejuht on sõltumatu eestikeelne teabejuht, mis aitab sul muusikaõppe võimalustest aru saada, kuid ei ole kool ega teenusepakkuja ning ei paku tooteid ega teenuseid.
Millest tund võib koosneda
Ühes tunnis võib põimuda mitu muusikalist tegevust, kuid nende valik ja kestus sõltuvad juhendaja kavast ning rühma iseloomust. Laulu- ja liikumistunnid lastele võivad anda ruumi nii kuulamisele kui ka aktiivsele osalemisele. Mõnes kohtumises on rohkem hääle kasutamist, teises aga liikumist ja rütmilist reageerimist. Järgnevad tegevused on võimalikud näited, mitte kindel tunnikava.
Laul ja kuulamine
Kooslaulmine ja kuulamine võivad vahelduda: juhendaja võib laulda lastega tuttavat viisi või suunata tähelepanu muusikas kostvatele helidele. Tegevuste valik sõltub tunni ülesehitusest ja laste vanusest.
- Kooslaulmisel võib juhendaja valida lühikese korduva refrääni, mida lapsed saavad kaasa laulda, ümiseda või kuulata, kui nad veel ei soovi häält lisada.
- Meloodiat võib tähele panna, võrreldes kõrgeid ja madalaid helisid või jälgides, kas viis liigub üles, alla või kordab sama motiivi.
- Tempo kuulamisel võib märgata, kas muusika kulgeb rahulikult või hoogsalt ning kas laul kiireneb või aeglustub; tähelepanek võib piirduda lihtsa valikuga.
- Kõla eristamiseks võib kuulata, kas laul saadab klaver, trumm või kõlapulgad, ning võrrelda, millise iseloomuga heli iga pill tekitab.
- Muusikas toimuvate muutuste märkamine võib tähendada tähelepanu pööramist sellele, millal algab uus salm, heli muutub valjemaks või laul jääb vaikseks.
- Laulud ja liisusalmid väikelastele võivad pakkuda kuulamiseks korduvaid sõnu ja rütme; juhendaja võib neid esitada, korrata või lastega kaasa laulda.
Kuulamise järel võib laps kirjeldada, mida märkas, või vastata liigutuse ja heliga. Kõiki näiteid ei pea ühes tunnis kasutama.
Rütm ja liikumine
Rütmilistes tegevustes võib proovida hoida muusika pulssi plaksu, sammu või muu korduva liigutusega. Liikumine võib muusika muutustele reageerida, kuid harjutuste valik sõltub tunni kavast.
- Pulssi võib hoida plaksutades iga korduva põhipõrke ajal või koputades käega põlvele; juhendaja võib ette näidata aeglase ja kiire näite.
- Sammumine muusika saatel võib toimuda kohapeal või ruumis liikudes, nii et iga samm vastab kuuldavale pulssile ning suunda saab juhendaja märguandel vahetada.
- Tempo muutudes võib liikumine muutuda aeglasemaks või kiiremaks: näiteks tehakse rahuliku muusika ajal pikemaid samme ja hoogsa osa ajal lühemaid samme.
- Muusika pausile võib reageerida hetkeks seisma jäädes, käed paigal hoides või kükitades; liikumine jätkub siis, kui heli uuesti algab.
- Rütmimängus võib korrata lühikest plaksumustrit või proovida kõlapulki, trummi ja muid lihtsaid pille, kuulates, kuidas nende löögid muusikaga sobituvad.
- Liikumismängus võib juhendaja vaheldada muusikapala osi, millele vastatakse näiteks käte tõstmise, pööramise või külgsammuga; üks liigutus ei pea olema ainus võimalus.
Sellised tegevused võivad tunnis esineda eraldi või vahelduda lühikeste osadena. Konkreetne valik oleneb kasutatavast muusikast ja tunni korraldusest.
Võimalikud õppevormid
Laulu- ja liikumistunnid lastele võivad toimuda rühmas või individuaalselt ning mõlemad vormid võimaldavad muusikalistes tegevustes osaleda. Erinevus ilmneb eelkõige selles, kas tegevusi tehakse teiste osalejatega koos või keskendutakse ühe õppija osalemisele. Rühm pakub võimalusi teistega vahetult suhelda ja ühist tegevust jälgida; individuaaltunnis saab õpetaja tähelepanu suunata ühe lapse tegevusele. Ka ühine tempo ja tagasiside andmise viis võivad olla erinevad. Tegelik õppekorraldus oleneb õpetajast ja programmist, mistõttu tasub vorme võrrelda nende tunnuste, mitte üldiste eelduste põhjal.
Rühma- ja individuaalvormi võrdlus
Rühma- ja individuaalvorm erinevad selle poolest, kellega laps tegevustes osaleb, kuidas kujuneb tempo ning kui palju saab õpetaja anda vahetut tagasisidet. Allolev võrdlus kirjeldab võimalikke korraldusviise, mitte kindlat reeglit iga tunni kohta.
| Võrdluskoht | Rühmaõpe | Individuaalõpe |
|---|---|---|
| Osalemine | Laps tegutseb koos teiste osalejatega. Tegevusse võib siseneda ühise ülesande kaudu ning osalemine võib vahelduda teiste jälgimisega. | Tegevus keskendub ühele lapsele ja õpetajale. Õpetaja saab muuta ülesande kulgu selle järgi, kuidas laps parasjagu kaasa teeb. |
| Suhtlemine | Koos tegutsedes saab laps märgata teiste vastuseid, oodata oma järge ja jagada tegevusruumi. Suhtlus kujuneb tunni käigus teiste osalejatega. | Suhtlus toimub peamiselt lapse ja õpetaja vahel. Õpetaja saab anda küsimustele või algatustele vahetu vastuse, kuid kaaslastega suhtlemist on vähem. |
| Ühine tempo | Tegevus liigub sageli rühmale ühise juhise või märguande järgi. Õpetaja peab arvestama sellega, et osalejad võivad ülesandega liituda eri hetkel. | Õpetaja saab tegevuse tempot kohandada ühe lapse osalemise järgi, näiteks anda ülesande kordamiseks rohkem aega või liikuda edasi siis, kui laps on valmis. |
| Individuaalne tagasiside | Tagasisidet saab anda kogu rühmale või pöörduda kordamööda üksikute laste poole. Iga lapse jaoks jääb vahetu tähelepanu hulk tunni ülesehitusest sõltuvaks. | Õpetaja saab märgata ühe lapse tegevust tervikuna ning anda selle kohta vahetut tagasisidet. Tagasiside täpne sisu sõltub õpetaja tööviisist ja tunni eesmärgist. |
Rühmatunnis võib õpetaja ühendada ühise tegevuse lühikeste individuaalsete tähelepanekutega; individuaaltunniski võib tegevus olla vaheldusrikas ja lapse algatustele avatud. Seetõttu ei tähenda rühmaõpe tingimata vähest personaalset tagasisidet ega individuaalõpe kindlat töötempot. Enne valikut tasub uurida, kuidas konkreetses programmis osalemine, teistega suhtlemine ja tagasiside tegelikult korraldatakse.
Mida lapse sobivuse hindamisel arvestada
Laulu- ja liikumistunnid lastele võivad pakkuda eri lastele huvi eri põhjustel: üks naudib tuttava viisi kaasa laulmist, teine tahab muusika saatel liikuda. Sobiva vormi hindamisel tasub vaadata lapse enda eelistusi ja seda, milline osalemise korraldus perele sobib. Need tähelepanekud aitavad valikut teha, kuid ei määra, mida laps peaks oskama või millises tegevuses ta alati kaasa lööb. Ka tuttava tegevuse juures võib lapse aktiivsus eri päevadel muutuda. Tähelepanu saab pöörata konkreetsetele olukordadele, näiteks sellele, kas laps valib kodus sagedamini laulmise või liikumise ning kuidas ta end teiste laste keskel tunneb.
Lapse ja pere eelistused
Valikut saab alustada sellest, millistes tegevustes laps ise kaasa lööb ning milline korraldus sobib pere nädalasse. Järgmised punktid aitavad eelistusi kõrvutada, käsitlemata neid sobivuse mõõdupuuna.
- Lauluhuvi: pange tähele, kas laps laulab kodus tuttavaid viise kaasa, kuulab meelsasti laule või eelistab muusikalise tegevuse ajal pigem liikuda.
- Liikumishuvi: jälgige, kas laps võtab muusika kuuldes ise liigutusi ette või naudib rohkem paigal olemist ja laulude kuulamist.
- Rühmas olemine: arvestage, kas laps tunneb end teiste laste läheduses mugavalt, jälgib algul kõrvalt või lööb kohe ühises tegevuses kaasa.
- Tunni ülesehitus: mõelge, kas lapsele sobib paremini tegevuste vaheldumine või tuttav järjestus, näiteks laul, liikumine ja lõpetuseks rahulikum kuulamine.
- Pere korraldus: võtke arvesse tunni toimumisaega, asukohta ja seda, kas iganädalane kohalkäimine sobitub pere tavapärase päevakavaga.
- Koos osalemine: selgitage enda jaoks, kas pere eelistab tundi, kus lapsevanem osaleb koos lapsega, või korraldust, kus laps tegutseb rühmas iseseisvamalt.
Üks tähelepanek ei pea valikut lõplikult määrama: näiteks võib laps tuttava lauluga kaasa teha, kuid uues rühmas algul kuulata. Eelistusi saab võrrelda nii lapse reaktsioonide kui ka pere võimalustega osaleda.
Küsimused enne sobiva vormi valimist
Enne laulu- ja liikumistundide valimist tasub küsida, milliseid tegevusi üks tavapärane kohtumine sisaldab ja kuidas need vahelduvad: kas kavas on näiteks ühiseid laule, kuulamisülesandeid, rütmimänge või pillidega tutvumist ning kas tegevuste järjestus on igal korral sarnane või muutub. Uurige ka, kas lapse osalemine eeldab juba tuttavaid laule või oskust juhiseid järgida, milliseid vahendeid kasutatakse ja kas tegevustega saab liituda ka siis, kui laps vajab alguses rohkem aega vaatlemiseks; need vastused aitavad mõista, mida tunnis päriselt tehakse, mitte üksnes selle nimetust. Vanuse sobivuse kohta küsige, millisele vanuserühmale kohtumised on kavandatud, kuidas arvestatakse laste erinevat kõne-, kuulamis- ja liikumisoskust ning kas samas rühmas võib olla eri vanuses lapsi. Täpsustage, millised eakohased muusikategevused lastele on noorematele või vanematele osalejatele jõukohased, kuidas tegevust lihtsustatakse või keerukamaks muudetakse ja kas tunnis osaletakse koos lapsevanemaga; nii saab hinnata korralduse sobivust oma lapse praeguse kogemusega. Kui liikumine on teie pere jaoks oluline, küsige eraldi, kas see kuulub iga kohtumise programmi või toimub vaid mõnel korral, millises vormis liikumist kasutatakse ning kas ruum võimaldab lastel vabalt liikuda. Selgitage välja, kas liikumismängud muusika saatel on seotud konkreetse teemaga või sõltuvad tunni kavast, et mõista, kas tegemist on pigem laulutunni, rütmika või laulu- ja tantsutunniga. Praktilise korralduse kohta küsige kohtumise kestust, tavapärast algus- ja lõpuaega, rühma suurust, toimumiskoha asukohta ning seda, kas pere saab enne alustamist tunnikava või vajaliku ettevalmistuse kohta kirjaliku info. Samuti tasub uurida, kuidas antakse teada ajakava muudatustest, mida lapsel on vaja kaasa võtta ja kelle poole pöörduda korralduslike küsimustega; selged vastused aitavad võrrelda huviringe väikelastele ilma eeldamata, et eri kohtade töökorraldus on ühesugune.